Bloomi taksonoomia

Kuus mõtlemise taset alates fakti meenutamisest kuni millegi uue loomiseni. Viktoriin, mis neid mööda üles ronib, kontrollib rohkemat kui lihtsalt mälu.

Kuus taset veeringe viktoriini näitel

  1. Mäletamine

    Meenuta fakte, mõisteid ja definitsioone nii, nagu need õpiti.

    • nimeta
    • loetle
    • defineeri
    • meenuta

    NäideKuidas nimetatakse seda, kui veeaur muutub pilves piiskadeks?

  2. Mõistmine

    Näita, mida miski tähendab, teiste sõnadega kui õpikus.

    • selgita
    • too näide
    • võta kokku

    NäideMiks kaob lomp päikesepaistelisel päeval ära?

  3. Rakendamine

    Kasuta õpitut uues olukorras.

    • kasuta
    • lahenda
    • järelda
    • ennusta

    NäideMillisel päeval kuivab märg pesu nööril kõige kiiremini?

  4. Analüüsimine

    Võta asi osadeks: põhjused, mustrid, mis on oluline ja mis mitte.

    • võrdle
    • rühmita
    • leia põhjus

    NäideKülm klaas läheb väljastpoolt märjaks. Kust see vesi tuleb?

  5. Hindamine

    Otsusta kriteeriumide põhjal: milline väide peab paika, milline lahendus on parim.

    • hinda
    • vali
    • põhjenda
    • kontrolli

    NäideKeegi ütleb, et vihm on pilvedes tekkinud uus vesi. Milline fakt näitab, et see pole nii?

  6. Loomine

    Pane ideed kokku plaaniks, kavandiks või lahenduseks.

    • kavanda
    • planeeri
    • mõtle välja
    • kombineeri

    NäideOled saarel, kus on ainult merevesi. Milline plaan annab sulle joogivett?

Bloom või SOLO?

Kasuta seda oma viktoriinis

Vali jaotises „Rohkem seadeid“ seade „Küsimuste arv“ juurest Bloom ja anna igale tasemele nii palju küsimusi, kui soovid, kokku kuni 20. Tjaz kirjutab need just selles järjekorras.

Tee viktoriin

Benjamin Bloom ja tema kolleegid kirjeldasid tasemeid 1956. aastal. Siin on Lorin Andersoni ja David Krathwohli 2001. aastal uuendatud taksonoomia, kus tasemed on tegevused ja loomine on tipus.

Please turn on JavaScript